Siin on välja toodud mõned soovitused, mida mulitifilmi tehes või planeerides, tuleks kindlasti arvesse võtta. Soovitused on kirja pandud läbi tehtud tegevuste põhjal, mida analüüsis rühmaõpetaja.
Kavandamine
Kavandamise etapis on oluline mõelda, kellega multifilmi tegema hakatakse ning millisel teemal. Idee on äärmiselt oluline kuid arvestada tuleb kindlasti laste arvuga. Kehtib reegel, et mida vähem on lapsi, seda lihtsam on multifilmi tegemist planeerida ja korraldada.
Siiski on võimalik multifilmi luua enam kui 20 lapsega ning seetõttu ongi kõige olulisem just kavandamise faas.
Kui multifilmi luuakse rühmas, siis on oluline:
1. Teavitada lapsevanemaid
Lastevanematega võiks toimuda koostöö ja neil peab olema ülevaade, milliseid tehnilisi vahendeid lapsed rühmas kasutavad ning mis on oluliseks teemaks, et kodus kinnistada lasteaias kogetut ja õpitut. Samuti võimaldab piisav informeeritus vältida konflikte, kui lapsevanemad väldivad mõnda konkreetset IKT-vahendit ja ei soovi, et nende laps lasteaias sellega kokku puutub.
2. Leida idee, õiged töövahendid ja võtted
Oluline on lugu, teema, millest multifilmi tehakse ning lasteaia laste puhul on kasulik mõni moraali või õpetliku sisuga lugu. Siiski peab jälgima, et teema ei oleks nende jaoks liialt keeruline ega igav.
Samuti on kasulik üle vaadata olemasolevate vahendite varu, sest vajalikud töövahendid on äärmiselt olulised. Kas tegelased joonistatakse, voolitakse või meisterdatakse sõltub olemasolevast ja kätte saadavatest vahenditest.
3. Kaardistada laste senised teadmised multifilmidest üldiselt ja nende tegemisest
Nii on lihtsam meediaõpetust läbi viia ja saada ülevaade, milliseid arusaamu ja oskusi tuleks suunata, lihvida, kinnistada või millistega rohkem tööd teha.
Lisaks võiks lastevanematelt (intervjuu, ankeedi, vestluse põhjal) küsida, millised on kodused harjumused, reegilid ja nõuded IKT vahenditele. Nii saab ülevaatlikuma pildi, mida lapsed juba oskavad ning milles on kujunenud väär-arusaamad, mida meediakasvatusest lähtuvalt parendada.
4. Integreerida multifilmi loomist rühma igapäevategevustesse
Igal lasteaial on oma õppekava ning igal rühmal oma kuu või nädalaplaan, mida tuleb täita. Seetõttu on oluline meedia loomiste kavandades arvesse võtta ülemajalisi ja rühmasiseseid üritusi, mis tegevuste ajakava kindlasti muudavad (nt. lühendavad või pikendavad).
5. Koostada ajakava, et eesmärgid saaks täidetud
Oluline on kirja panna näiteks kuupäevad või nädalad, millal tegeletakse multifilmi loomisega ja millisel ajal (hommikul, lõunal, peale lõunat jne). Ajakava võimaldab multifilmi tegemist hoomata ja vältida tüdimust ja rutiini.
Väga oluline on läbi mõelda, kas multifilmis tegelased räägivad või mitte, sest häältega multika puhul on soovitatav kõigepealt hääled sisse lugeda ja nende sisse loetud tekstide põhjal hakata joonistama ja tegelasi pildistama.
See võimaldab monteerimist teha oluliselt lihtsamalt ja kiiremalt ning annab ülevaate, kui palju pilte ja tegevusi ühe dialoogi või monoloogi jaoks vaja läheb.
Joonistamine
Joonistamise etapi all on mõeldud tegelikult ükskõik millist tegelaste loomise metoodikat. Vanemate lastega on võimalik tegelased teha plastiliinist või muust materjalist ning luua ruumilist multifilmi. Väiksemate lastega on lihtsam joonistada ning esimese multifilmi loomise juures on see kõige lihtsam viis alustamiseks.
Kui valida joonistamise meetod, siis on oluline:
1. Kontrollida töövahendeid
Oluline on planeeritavad vahendid enne üle vaadata, et vältida üllatusi, mis tegelaste meisterdamist takistada võivad. Nt. kas joonistusvahendeid on piisavalt, ega vildikad ei ole ära kuivanud, kas käärid on piisavalt teravad jne.
2. Joonistamise tehnika ja tõepärasus
Laste arengut arvesse võttes tuleks lastele õpetada õiget värvide kasutust ja valikut. Samuti õpetada töövahendite vahetamist ja nende korrektset käsitlemist. Tegelasi ja taustu joonistades saab lastele selgemaks tegeliku elu mõõtmed ja värvid. Nt. miks puud tuleb eri aastaaegadel erinevalt värvida ning kui suur on linnu pea võrreldes inimese peaga jne.
3. Käelise tegevuse arendamine
Soovitav on kogu protsessi vältel jälgida seda, et tegevused toetaksi õppimist ja arendamist. Tegelaste välja lõikamine on hea käeline tegevus ja ei ole oluline, et mõni tegelane jääb rohmakamaks või kandilisemaks. Erinevate tehnikate (nt rebimistehnika) kasutamine annab võimaluse arendada oskusi, mis vajavad süvendamist ja parendamist.
Erinevad tehnikad toovad välja laste erinevad võimed. Nt mõni nõrgem joonistaja võib olla väga andekas rebija.
4. Arvestada laste soovide ja arenguga
Kindlasti tekib lapsi, kes väga tahavad joonistada ja neid, kes sellest väga ei hooli. Õppimise eesmärgil võiks ja tuleks kõik lapsed siiski joonistama panna, mitte välja valida konkreetsed nö kunstnikud, kes tegelasi meisterdavad. Vahest üllatab mõni laps positiivselt ning kollektiivselt leitakse, et mõni kehvemalt õnnestunud tegelane just sobibki multifilmi kõige paremini.
Tegelaste pildistamine ja digitaliseerimine
Tegelaste digitaliseerimiseks on kõige lihtsam ja kiirem viis neid pildistada ning digikaamera käsitlemine ei käi õpetajal kindlasti mitte üle jõu. Kolmjalale kindlalt kinnitatud kaamera võimaldab lastel väga edukalt ise pilte teha ning tehnikaga tutvuda.
Digitaliseerimise juures on oluline:
1. Tehnika olemasolu
Võib juhtuda, et lasteaia varade hulka ei kuulu rühma sülearvuti, digikaamera ega kolmjalg, siis on soovitav kasutada siinkohal lastevanemate abi. Kindlasti ei ole mõtet tehnikat ostma minna või seepärast meedia projekt katki jätta. Lastevanematelt või lasteaia töötajatelt on kindlasti võimalik vajalikud seadmed laenata.
Kolmjalga võib asendada ka tavaline auguga taburet ning kindlasti on võimalik mõnelt lapsevanemalt laenata kaamera pulti, mis võimaldaks lastel pildistamist veel lihtsamalt teha, sest sel juhul ei liigu kaamera paigast ega juhtu ootamatusi.
2. Leida sobiv võtteplats
Stabiilsuse huvides on soovitatav leida rühmas mõni nurk või koht, kuhu tehnika ülesse seada. Laste rohkuse tõttu on oluline leida koht, kus on piisavalt ruumi ja valgust. Kui pildistamine toimub pikemalt kui üks päev, siis on soovitatav valida iga päev pildistamiseks sama kellaeg, et loomulik päevavalgus jääks piltidel samaks. Ka elektrivalgus peaks olema iga päev võimalikult sama, ehk et pildistamine peaks toimuma nö sama lambi all.
3. Tehnika õige ja ohutu paigutus
Kindlasti tuleks kolmjalg kinnitada maalriteibiga töölaua külge ning multifilmi taust nätsukummiga (mis mõeldud seintele) samuti laua külge fikseerida. Seda muidugi siis, kui ei ole kaamera kaugjuhtimispulti, mis võimaldaks pildistamist nii, et lapsel ei ole statiivi taga vaja seista.
4. Teema ja sisu meeldetuletus
Aega ajalt on mõistlik lastele jälle meelde tuletada, miks tegelasi joonistatakse, miks just nii või naa ja millest multifilm räägib. Juhtub ka nii, et mõned lapsed puuduvad ja meedia projektiga seotud päeval on neile palju uut ja tundmatut, mis vajab üle rääkimist ja selgitamist.
5. Laste jaotamine
Üldiselt on lasteaia rühmad suured ning kõik lapsed kindlasti korraga pildistama ei mahu. Seetõttu on soovitav lapsed jagada gruppidesse ning gruppide kaupa käia tegelasi pildistamas. Need lapsed, kes hetkel ei pildista ja tegelasi ei liiguta, saavad kas uudistada või niikaua rühmas mängida. Väga hästi toimib ka vahetamine, kus lapsed üksteist nö vabagraafiku alusel välja vahetavad.
6. Teha storyboard e. süžeeskeem ja seda kasutada
Oluliselt lihtsam on tegelasi ja nende tegevusi pildistada ette kirjutatud jutu või märksõnade järgi. Nii ei teki pildistamise protsessi pikki pause, kus peab mõtlema, mis tegelased järgmisena tulevad, kust ja kuidas.
7. Näidata lastele kohe tulemust
Lapsed on kannatamatud ja soovivad kohe tulemust näha. Kui tehnika võimaldab tuleks kindlasti digikaamera pildistamise ajaks ühendada arvutiga, et lapsed näeksid kohe, kuidas pildid välja tulid ja kuidas juba esimene liikumine piltide näol tekib.
8. Kontrollida oma sõnastust
Lapsed võivad osadest mõistetest (nt liiguta tegelast) erinevalt aru saada. Veendu, et kõik lapsed saaksid mõistest õigesti aru (kas tegelast on vaja liigutada pidevalt ühtlase kiirusega või väikeste seisakutega mõne sentimeetri kaupa).
Häälte salvestamine
Häälte peale lugemine on etapp, mille võiks alati ette võtta. Rahvusvahelises mõttes on lihtsam teha tummfilm, kus tegevused räägivad iseenda eest, kuid laste arengu ja õppimise huvides on häälte peale lugemine väga arendav ja huvitav.
1. Viia läbi testpäev
Soovitavalt võiks läbi viia testimise päeva, kus terve rühm koos õpetajaga testib seadmeid ja hääli. Sel päeval saavad selgeks olulised nüansid (nt. kas rühma ruum kajab liiga palju, millised laste hääled millistele tegelastele sobiksid, milliste vahenditega saab heli tekitada jne).
2. Koostada plaan/sekeem/storyboard, kes mida ütleb
Kui tegemist on lastega, kes veel lugeda ei oska (laseaia laste puhul sage olukord) ja rühmaõpetajal tuleb peale lugejatele sõna sõnalt repliigid ette öelda siis on spikker väga suureks abiks.
3. Leida sobiv keskkond
Testimise päev peaks andma selge pildi, millises ruumis häälte peale lugemine võiks toimuda. Üldjuhul sobib eraldi magamisruum, kus ei kaja ja on mugavam olla. Kui magamisruumi eraldi ei ole õnnestub ehk maja pealt leida mõni hubasem ja akustiliselt parem ruum.
4. Tehnika õige käsitlemine
Soovitavalt võiks kasutada eraldi USB mikrofoni, mis annab oluliselt kvaliteetsema heli, kui sülearvuti originaal mikrofon. Lisaks võiks kasutada mikrofoni all pehmendust (nt hiirepatja), et liigsed kohinad ja sahinad helikvaliteeti ei mõjutaks.
Tarkvarana on olemas vabavaralisi programme mis võimaldavad koheselt näha kuidas hääl arvutisse tekib.
Lisaks tuleks jälgida ka seda, et hääli loetakse peale ühelt ja samalt kauguselt, sest hiljem peab hakkama hääli ka töötlema.
5. Kaasata kogu rühm häälte tekitamise etappi
Oluline on kaasata kõik rühma lapsed häälte peale lugemise etappi, sest nii tekib lastel palju seoseid, kuidas tekitada nt linnulaulu, veevulinat, lehekrabinat või tuule puhumist.
Nii tegelaste pildistamine kui nendele hääle andmine toob välja ühe olulise soovituse. Tehnika puhul on vaja alati arvestada lisaajaga. Tehnika paika sättimine, testimine ja kasutamine toob kaasa alati üllatusi, mis võivad planeeritud tegevusi häirida või takistada.
Lisaks tuleb KINDLASTI arvestada sellega, et kui anda tegelastele hääled, siis peaks see etapp olema kõige esimene ja alles siis kui tegelaste dialoogid salvestatud, joonistatakse ja pildistatakse tegelased.
Multifilmi kokku monteerimine
Multifilmi kokku monteerimine videotöötlusprogrammiga nõuab aega ja kannatust ning mida rohkem on pilte ja helisid, seda rohkem aega tuleb arvestada.
1. Katseta ja testi programmi
Videotöötlusprogramme on mitmeid kui kõige odavam on operatsioonisüsteemiga kaasas olev programm. Windows arvutitel Movie Maker ning Apple arvutile iMovie. On ka teisi vabavaralisi ja tasulisi programme ning kogemuse olemasolul võib kasutada ükskõik millist programmi.
2. Ära ole liialt kriitiline
See soovitus muutub oluliseks siis, kui multifilmi monteerimine on juba alanud ning iga detail ja element tundub pisut valesti ja mitte nii nagu tahaks. Ettekujutlus lõplikust multifilmist on väga ilus, kuid soovitud tulemust keeruline saavutada. Lähtuda tuleks põhimõttest, et multifilm ei peagi olema ideaalne vaid sinna peakski jääma muster ja käekiri, et see on laste enda tehtud.
3. Korralik arvuti
Videotöötlust on lihtne ja mugav teha arvutil, mis seda võimaldab. Rühmaarvuti ei pruugi oma parameetritelt sobida ning hakkab monteerimist pigem takistama. Võimalusel kasutada arvutit, mis parameetritelt kõige parem (nt oleks piisavalt mälu, kiirem protsessor ning vajalikult hulgal kettaruumi).
4. Näita lastele
Soovitavalt valida välja osa multifilmist (juhul kui multifilm tuleb pikem kui 1-2 minutit), mida koos lastega monteerida. Pikema multifilmi puhul ei ole mõistlik lapsi liialt koormata ja väsitada nüanssidega, millest neile kasu pole. Lähtuda põhimõttest, et lapsed näeksid ja saaksid aru, kuidas arvuti abil liikumine tekib.
