Kui meie kõik tegelased olid valmis joonistatud ja välja lõigatud, tuli neid pildistama hakata. Selleks valisime hea suure tööpinna, kuhu kinnitasime (selle seina nätsuga) tegelased ning sättisime paika digikaamera ja kolmjala. Töö käigus selgus, et oleksime pidanud kolmjala maalriteibiga ikkagi laua külge kinnitama, sest keegi läks ikka kogemata tehnikale pihta ja meie võtteplats nihkus paigast.
Tegelaste pildistamine võttis aega kolm päeva ning selle aja jooksul sai meile selgeks, et valgus on äärmiselt oluline. Õpetaja tajus seda kõige rohkem, sest ta püüdis kõigil kolmel päeval, pildistamise sättida just ühele ja samale ajale, et päevavalgus ei erineks.
Õpetaja sõnul oli pildistamise juures kõige suuremaks väljakutseks, meie arv. Meid on rühmas 22 last ja et me ikka kõik pildistada saaks ja tegelasi liigutada, tuli õpetajal ikka väga palju planeerida ja ette näha. Lisaks kippusime me ka liialt palju "sahmima" ja seetõttu kannatas jälle võtteplats. Aga meie "sahmimine" oli tingitud sellest, et tegelikult jäi meile ruumist puudu ja meie valitud tööpind pisut väikseks. Meil on küll suur rühmaruum, aga pildsitamise tõttu ei sobi iga vaba nurk või pind, mis rühmas olemas on.
Kuna me rühmaruumi väga valida ei saanud ja mööbeldama me ka ei hakanud, siis oli meil konkreetne töökorraldus. Pildistamise ajal jagunesime nö rühmadesse ning rühmaliikmed vahetusid. Nii saime kõik pildistamisest osa võtta. Selgus, et meile meeldib ikkagi tegelasi rohkem liigutada kui kaameral pildistamise nuppu vajutada.
Meie pildistamise etapi kõige suurem minus oli see, et me ei näinud kohe tulemust ehk siis seda, mida olime pildistanud. See muutis meid pisut rahutuks ja tekkis ka arusaamatus, miks me pildistame ja miks just nii. Miks on tegelasi vaja liigutada ning tihti kippusime üldse erinevalt aru saama, mida sõna "liiguta" tähendab. Tegelaste pildistamise puhul tuli tegelast ainult mõni sentimeeter liigutada, vahest kippusime tegelasi liialt palju liigutama, aga selleks me ju seda multifilmi ise teemegi, et aru saada, miks just nii ja mitte naa.
Aga see, mis puudutab kohe tulemuse nägemist on tõesti väga oluline. Kahjuks ei võimaldanud meie tehnika (puudus vajalik juhe) kohe digikaamera pilti arvutist näha ning seetõttu pidime kogu pildistamise korraga ära tegema ning alles hiljem tulemust vaatama.
Õpetja sõnul oli sellel siiski õpetlik külg ka, sest me oleme väga uudishimulikud ja kannatamatud ning selline töökorraldus õpetas meile pisut rohkem kannatlikust.
Kokkuvõtvalt läks meil pildistamine tegelikult hästi. Saime kolme päevaga kõik tegelased pildistatud ning nägime ka juba digikaamerast kuidas pildid nagu multifilm "liikuma" hakkasid. Siiski soovitame alati, enne tehnika kasutamist seda testida, sest siis on võimalus midagi ümber mõelda või planeerida. Õpetaja soovituseks on see, et tehnikat ei ole vaja karta ja lapsi tuleb usaldada. Saime väga hästi tehnika käsitlemisega hakkama.
